Üks Ja Pool Ning Naljajutt

Nüüd on täitunud minu Rootsis elamise raamatus juba poolteist aastat. Isegi ei usu. Imelik tunne on. Mõnes mõttes mäletan aega, mil ma kujutasin ette, et varsti võin öelda,et olen Rootsis terve kuu elanud. Samas on tunne, et olen siin kogu aeg olnud, kõik on nüüdseks juba tuttav. Isegi keel hakkab enam-vähem igapäevaseks ja üha kergemaks muutuma.
Ainult rootslaslik huumor on mulle veel võõras. Tundub, et on olemas kahte sorti huumorit: rahvusvaheline, millest peaaegu kõik aru saavad; ja kohalik huumor, millele keegi teine pihta ei saa. No näiteks ei taipa mina, mis on naljakat rootslaste hulgas ülipopulaarsetes ICA poe reklaamides. Samas vaatab Alex "Siin me oleme" või "Tujurikkujat" ja raputab pead, pobisedes, et see on imelik.
Erinev ajaloo- ja kultuuritaust loeb ikka palju, küllap mängib siin mingil määral rolli ka keeleoskus. Sõnamängudest saab päriselt aru ikka see, kelle emakeeles parasjagu räägitakse.

Muidu õpin hoolega, loodan, et saan siis varsti kuskilt kooki moosiga ka selle eest. ;) Paar viimast päeva on olnud väga ilus kevadine ilm, sinise taeva ja päiksesäraga. Isegi mõni julgem lind paotab nokka ja teeb siuts-siuts. Mõnus! Vahepeal oli muidu juba täitsa jube tunne, kogu aeg hall ja pime, prr. Aga täna jalutasin kanali ääres ja üritasin end panna uskuma, et on kevad. :D

Imelist Uut Aastat!

Täitugu unistused, olgu tervist ja õnne, vallaku rahu ja lootus, olgu silmis sära ja suul naeratus!
Head euroga kohanemist, lume sees sumpamist, mõnusat kuuma suve ja kõike, mis hinge paitab! :)