Oehhh. Elu on nii kiire olnud,pole mahtigi saanud õieti hinge tõmmata. Vaheajal oli ikka iga päev mitu mitu asja vaja päeva jooksul ära teha,aga kõik oli nii vahva,sest alati on ju hea taas kohtuda inimestega,keda pole pool aastat näinud,samuti on mõnus lasta juuksuril oma peaga mässata ja armsate täditütardega on ka ikka nii tore aega veeta! :) Kusjuures,loomaaias sai peaaegu kõiki loomi näha! Isegi selliseid soojamaaelukaid nagu leopard ja tiiger. Ning lõpuks oli ka elevandimaja avatud. :)
Ja peale selle-päike on tagasi tulnud! Ja ta kiirgab juba täitsa soojalt ja kevadiselt ning ei kuku kohe pärast paaritunnist ülevalolekut silmapiiri taha. Ma armastan päikest!

Nüüd algas ka viimane veerand. Nii hea lihtsalt,kui saab üles märkida viimased kontrolltööd! Varsti-varsti ei pea enam üheski koomasarnases tunnis viibima. Huuuhhhh!
Täitsa imelik on see,et ma olen sel veerandil jälle õppima hakanud. ;D Iga päev lausa teen korralikult tööd. Eks seda soodustab teadmine,et varsti enam ei pea. Päike annab ka energiat. Ja kuna tähtajad on kukil,siis muud ei jääks üle ka vist. :D Peale selle saab ülehomme Rootsi!!! :D

Huvitav,milline elu ikka on. Enamik klassist on Londonis,Mirell Hollandis,ja ei tea veel kes kus. Aga minul siin on täitsa oma elu. Mõnevõrra vaikne ja unine,kui ma oma tuppa kaon ja arvuti vahendusel oma võlumaailma kaon. Samas pühalik,kui Kirikuga seotud asjatoimetusi ajan. Ja vahepeal kummaline,kui ma oma muutunud suhteid hindan ja analüüsin. Perekond on muutunud mulle veel tähtsamaks kui varem,aga miskipärast ma ikkagi eemaldun nendest oma põhimõtetelt ja väärtushinnangutelt pidevalt. Aga ma olen tänulik nende ja teiste mulle armsate inimeste eest! :)

Nüüd on lõpuks vaheaeg. Minu jaoks viimane vaheaeg,ja siis tuleb neli nädalat koolielu sadade kontrolltöödega,ning siis on käes aeg teha eksameid. Huh. Loodan,et pean vastu,nii et suvi tuleks täis vabanemise- ja rõõmutundeid. :)

Töötage nii,nagu poleks teil vaja raha;
armastage,nagu poleks iial saanud haiget;
tantsige,nagu siis,kui keegi teid ei vaataks;
laulge,nagu keegi teid ei kuuleks;
elage,nagu oleks Taevas maa peal!

Tundmatu

Kui päike paistab,sul on tore pere ja võrratud sõbrad ja imeline kogudus,ning on pühapäev,on elu üks suur ja rõõmus aed. Siis on kerge unustada igapäevased mured,mis rõhuvad ja kaugel alateadvuse sopis kummitavad. Nii hea,kui saab lihtsalt olla,uskuda,loota,armastada. Naerda koos toredate inimestega. Rääkida sellega,keda armastad. See on eriline puhkehetk,nii väärtuslik ja hea.

Me ju kõik elame...

Miks on nii,et inimene peab ennast ülemaks olendiks? Miks me arvame,et kellegil teisel peale meie pole tundeid? Kuhu on maailm ometi välja jõudnud...kuigi,miks ma üldse ootan paremat suhtumist loodusesse olendilt,kes hoolib vaid iseendast ja piinab isegi oma liigikaaslasi...
Ma ei saa aru raha tähtsusest. Miks me seda nii väärtustame? Kas tõesti on väärt nende paari tuhande kokkuhoidmine seda,et ühel elaval olendil lõigatakse julmalt maha saba,augustatakse kõrvad,murtakse luud või sarved,tõmmakse maha nahk või tehakse muud hirmsat...ilma tuimestuseta?
Miks me kohtleme võimust ilma jäänud olendeid nii nagu pähe tuleb? Kas keegi meist kujutaks ette elu pimeduses,kitsikuses,stressis. Meil olevaid haiguseid ei ravita. Meie kaaslased söövad meid. Ja ees ootab meid teekond sinna autosse,kust me teame,et keegi kunagi tagasi ei tule. Me elame selleks,et meid saaks tappa.
Loomadel on tunded. Loomadel on mälu. Nad haistavad verd paremini kui meie. Ja nende instinktid,seega ka surmahirm,on palju kordi tugevam kui meil. Miks me midagi ette ei võta? Kas on nii palju küsitud,et me kasutaksime rohkem taimseid kiude ja tarbiksime vaid neid tooteid,mis pärinevad loomadelt,kes on elanud võimalikult vaba ja normaalset elu?

Võiks vähemalt olla teadlik sellest,mis maailmas toimub. Ja mitte ainult maailmas,ka meie kodumaal. "The Earthlings" on film,mis aitab ehk rohkem mõista seda,mida ma siin patran. Aga see pani mind taas mõtlema. Oma inimlikus juhmuses ja ignorantsuses oli mul olnud lihtsam unustada. Mul on hea meel,et mulle mu isekust meelde tuletati. Mõelgem,palun,kas me tahame kõiges selles kaasosalised olla...

Inglid

Ma pidin just teki alla pugema,et paar lehekülge "Meistrit ja Margaritat" lugeda,aga tundsin soovi ikkagi ka blogida natuke.
Üks mu kalli-kallike tuletas mulle pühapäeva õhtul meelde vanem Jeffrey R. Hollandi viimast konverentsikõne,mis mu südame soojusega täitis. :)

"...I have spoken here of heavenly help, of angels dispatched to bless us in time of need. But when we speak of those who are instruments in the hand of God, we are reminded that not all angels are from the other side of the veil. Some of them we walk with and talk with—here, now, every day. Some of them reside in our own neighborhoods. Some of them gave birth to us, and in my case, one of them consented to marry me. Indeed heaven never seems closer than when we see the love of God manifested in the kindness and devotion of people so good and so pure that angelic is the only word that comes to mind..."

So true. :)
Meil tuleb need inglid lihtsalt ära tunda.