Eestis

Lõpuks lõpuks olengi jälle kodumaal! Ootasin seda nii kaua ja tööl olles muudkui kujutasin ette,kuidas võtan oma kohrvi ja asun lennujaama poole teele. Ning nüüd olengi siin!
Tulek oli üks suur ja hirmus seiklus,sest jäin lennujaama bussist maha- ma olin õigel ajal kohal,aga teade,et sularahas maksta ei saa,oli alles bussi sees! Nagu eriti tobe koht,kuhu selline teade panna... Nii et ma siis läksin terminali tagasi,ostsin pileti ja siis nägin,et buss sõitis juba minema. Asusin siis järgmist ootama,ise teades,et see jõuab lennujaama täpselt pool tundi enne mu lendu. Aga check-in pannakse just siis kinni. :P Nii ma siis närvitsesin ja palvetasin terve tee bussis. Mõnikord sattus ette mingi eriti aeglane veoauto ja see oli hästi "vahva". Kuid lennujaama ma jõudsin ja jooksuga leidsin ka õige kassa üles. Viimase reisijana võeti mind siiski vastu. Mu pagas toimetati ka omaette kohale,valvsa töötaja pilgu all ja puha. ;D
Ja peagi olingi Eestimaa lamedal pinnal! Pere tuli vastu,lausa lilleke oli kaasas. Kodus sõin kartulisalatit, kohukest ja issi tehtud torti. Ehk siis neid toite,mida olin kolm kuud igatsenud. Ka vanaema tuli külla. Nii armas. :) Õhtul aga vaatasime kinolinalt mälestusi Rootsi reisist.

Eile käisin pangas infot kogumas ja emaga poodides. Vaatasin selle uue Solarise ka ära. Ning sain Avega kokku,et juua üks mõnus kruusitäis kakaod nind veidi vaikset juttu puhuda. Hästi hea oli. :)

Täna käisin lõpuks taas Eestis kirikus,mis oli ülimalt tore! Siinne kogudus on ju ikka mu esimene ja kõige armsam. Nii-nii hea oli vanu sõpru ja tuttavaid kohata. Super-vuper. Ja palju uusi liikmeid ka,mis on eriti hea! :)
Nüüd käisin ka vanaema-vanaisa juures,jagasin muljeid ja kogemusi ning kuulasin Eesti-jutte. Ahjaa,valimas käisin ka. Ikka kodanik ju. Mis sest,et see oli eriti kummaline valimine. Mul polnud aimugi,keda sinna kirjutada,nii et valisin silmad kinni numbri,mis seisis ühe tundmatu erakonna nimekirjas ja panin selle oma sedelikesele. Mis seal ikka. Vähemalt ei valinud ma ninasarvikut ega oravat. Mis teha,ei meeldi mulle see poripritsimine.

Kui ma mõtlen tagasi sellele aastale,on see mu noore elu kõige meeletum ja kirjum aeg. Nii tohutult palju on juhtunud ja muutunud,et silme eest võtab lausa kirjuks. Peaaegu iga päev on kaasa toonud uusi elamusi,kogemusi,raskusi ja õnnistusi. Sel aastal algas mu suhe A-ga, käisin esimest korda Göteborgis, sooritasin gümnaasiumi lõpueksamid, lõpetasin kooli, õppisin rootsi keelt, kolisin Göteborgi, astusin A ja minu suhtes uuele ja erilisemale tasandile, sain oma esimese töö, kannatasin palju ja rõõmustasin palju ning palju palju muud. Ka paar möödunud päeva olid täidetud mitmete emotsioonide ja üritustega. Olen käinud tööl ja sõitnud mitmeid kordi rongiga,käies Göteborgi-Trollhättani vahet. Korraldasime A-ga võrratu privaatpeo spagettide, jäätise ning filmidega. Vaatasime armast muusikali Göteborgi Västra Frölunda kirikuhoones. Osalesime (minu elus esimest korda) vaiakonverentsil,kus oli kohal üle tuhande inimese. Sõin kodus, A juures, Korv Kioskis (Korv on vorst ja kiosk on kiosk :D ) ning Subways. Veetsime toredat aega noorte vallaliste pereõhtul Instituudis. Arendasin rootsi keele oskuseid, vaatasin telerit, lugesin ja valmistusin juba sel nädalal toimuvaks Eestisse sõiduks. Huh. :D Täna oli esimene päev, mil sain lihtsalt puhata. Mis sest,et käisin ikka ju poes,pesin ning triikisin pesu ning uurisin migreerumisega seotud asju. Suur puhkepäev on ikka. Mitte et poleks ülimalt hea puhata just headest asjadest. Sest kõik on olnud ju põnev ja lõbus,eriti kuna oleme viimasel ajal päris tihti A-ga kokku saanud. :)

Reedel Eestisse,uskumatu! Eesti keel ümberringi, kohupiim, must leib, Prisma, tänavajoodikud, niiskus, kama ja muidugi pere ning sõbrad!!! :)

Jejee! Olen praegu rõõmus,sest:

*Ees on kaks vaba päeva
*Homme algab üldkonverents
*Ostsin täna palju süüa,aga ei maksnudki eriti palju
*Ma jõin täna pärast kahte kuud viimaks ometi kakaod
*Ma sain mõnusalt tududa kaks tundi
*Mul on usku,lootust ja armastust
*Mul on Rootsi isikunumber
*Mul on lennukipiletid Eestisse!

Suurim Armastus

Näen nüüd,kuidas kõik need suured tehtud vead ja raskused,millest ma olen läbi tulnud, on kasvatanud mu mõistmist ja armastust Kristuse ohverdusse. Taipasin täna hommikul, kui imeline see on,et isegi nüüd veel,kui ma olen eksinud nii palju ja nii tihti,on mul ikka veel võimalus kõigest halvast vabaks saada. Et Jeesus on tõepoolest minu eest kõik ära kannatanud. Just nimelt, kõik. See arusaam oli nii rabav,sest ma polnud vist kunagi tõeliselt tunnetanud seda,kui tohutult palju Ta meie heaks on teinud. Ilmselt jääb mul ka praegu mõistmisest väga suur osa puudu, aga ma olen tulnud tarkusele lähemale. Mõeldes kõigele,mida olen valesti teinud,korduvalt eksides ja patustadest,meenutades kõiki oma muresid ja pisaraid, kasvab mu armastus Kristusesse meeletult. Ta on KÕIK enda peale võtnud. Ta on vabatahtlikult tulnud siia maailma,et tunda valu ja surma. Minu pärast. Et mina,nii nõrk ja rumal,võiksin taas koos Temaga ja meie Igavese Isaga elada. Ta armastab mind ja kõiki meid ning mu süda on täis tänutunnet.