Eestist ja Eurost Rootsi keeles

P.S Eilses lehes räägiti pikalt ka Eesti-Vene suhetest ja venekeelsest populatsioonist. Ma ei teagi, miks see teema nüüd äkki vastu võeti. Kas euro tulek on lihtsalt Eesti hetkel huvitavamaks teinud?

Jõulud Rootsi Moodi

Olidki jõulud, nüüd juba vana-aastaõhtu. Aeg läheb kiiresti!

Mismoodi nägi välja meie jõululaupäev siin Rootsimaal? Noh, alustagem siis algusest. :)

Hommikul sõime muidugi traditsioonilist jõuluputru. See on magus riisipuder, mida süüakse ühes suhkru/kaneeli ja piimaga. Piim siis valatakse pudru peale, mitte ei valata klaasi (nagu Alex teeb :D). See on väga maitsev, kuigi kui ma sellest esimest korda kuulsin, ei uskunud ma ülds,et see võiks hea olla. :D Aga on!

Seejärel oli kerge puhkepaus, misjärel asusime muidugi hoolega kokkama. Seasink ahju, kõiksugu muud vortsid-lihapallid pannile, salatid kaussidesse, leivad-küpsised korvi, varem küpsetatud lussekatterid külmikust välja.
Toidud said valmis minu mäletamist mööda kella kaheks (selleks ajaks peab valmis saama! Muidu on traditsioon rikutud!). Külalised olid ka juba kohale jõudnud ja nii me istusimegi pika laua äärde, 15 suurt ja 3 väikest.

Ossa,siis läks söömiseks! Jõuluajal süüakse paljusid erinevaid roogi. Igast asjast võetakse natuke,aga kokku tekib taldrikule suur maitsev kuhil! Põhiline taldrikul on seasink (küllaltki taine, üldse mitte nagu Eestimaine sealiha, kus on rohkelt pekki), kartuligratään. Kartuli-, peedi-, pruunide ubade-,hapukurgi-,mimoosisalatid. Erinevad heeringad- sinepis, jõulumarinaadis, sibulamarinaadis jne jne. Printsivorstid, lihapallid. Pasteet, sült (jap,ka siin süüakse sülti, aga Rootsi süldis on rohkem liha minu meelest). Jõululeib, veel mingi jõululeib :D, mitmesugused küpsised, juust. Ja kindlasti veel palju asju, mis mulle hetkel ei meenu.
Kõrvale jõime muidugi julmusta- musta värvi jõulujooki.

Tund aega sõime,mugisime ja jõime, kuni enam mitte midagi kõhtu ei mahtunud.

Ja siis ta algas, see oodatud "Kalle Ankas Jul" ehk "Piilupart Donaldi jõulud". Jah, lugesite õigesti, kell kolm istuvad perekonnad üle terve Rootsimaa teleka taha ja asuvad vaatama Disney multikat! See on olnud siinmaal traditsioon ajast,mil värvitelevisioonist polnud Eestis vist keegi isegi midagi kuulnud...Täitsa Disney-multikate algusajal ühesõnaga.
Ilma Piilupardita pole õigeid jõule. Seda vaatavad nii noored kui vanad, silmad säramas ja suu naerul. :D

Ja kui Kalle Anka saab läbi, istuvad kõik ja ootavad...Kuni äkki üks laps hüüatab! Jõuluvana koputas! Ja tõesti,ukse tagant kostab vali: Kopp-kopp-kopp! Või siis pigem Kophh-kophh-kophh, sest paksud kindad summutavad ju häält.
Ning paks, ümarik ja punane Jõulutaat astubki sisse!

Meie kolm pisitüdrukut pidid Jõuluvana (Tomte!) oma kallidega peaaegu pikali lükkama. Vanim tüdruk aimab midagi...kus on Alexanderi noorim vend Shane? Ta on vetsus, vastab õde Amy..Aga väike tüdruk ei usu seda, midagi selles Jõuluvanas on väga tuttavlikku...Ta ütleb seda hästi tasa oma emale, sest pisemad kaksikõed ei tohi tema avastatud saladusest teada. :)

No siis läks lahti uhke kingituste jagamine! Kuna meid oli siin nii palju, läks ikka vähemalt tund aega,kuni kuuske mattev kuhil jagatud sai, kusjuures siin pole kombeks isegi luuletusi lugeda, Jõulutaadile antakse lihtsalt kena kalli tänutäheks. Iga pereliikme ees ja süles kingikuhjad muudkui kasvasid ja kasvasid. Lõpuks said kingid siiski otsa ja Jõuluvana läks oma teed. Shane tuli ka "vetsust" välja, avaldas muret,et tema nüüd ei näinudki Jõuluvana ja seejärel täitus elutuba rebimise, käristamise, rõõmsate hüüete ja paberinutsakatega. Säravad näod, "Tack!" karjumised üle üldise lärmi. Ehtne mõnus jõululik kaos.

Kui kingid olid avatud ja läbi uuritud, tõmbus igaüks oma nurka omaette tegelema. Uued lauamängud läksid kohe järeleproovimisele. Arvutimängud muidugi ka. Ja nii läks mitu tundi mängides, muusikat kuulates ja lastega koos multikaid vaadates. Pisut hiljem jõudsid kohale veel üks Alexi vend ja tema naine ning nende kaks koera. Siis oli lastel muidugi põnev loomadega mängida.

Õhtul serveeriti veel lussekattereid, rosinaid ja mandleid ning glögi. Õhustik oli maga rahunenud, nüüd räägiti vaikset juttu, nauditi maiuseid ja meenutati esimesi jõule.

Viimaks läksid mõned külalised koju, teistele valmistati kohad,kus magada ja väike korter vajus jõulu-unne. Vat sellised on jõulud Rootsis, või vähemalt siin väikeses hubases kodus Rönnängi paadisadama lähedal. :)

Jõulukuu Rootsi Moodi

Kuigi jõule tähistatakse üle kogu maailma, on igas riigis traditsioonid ikka pisut erinevad kui mujal. Panen kirja mõned tähelepanekud Rootsimaiste jõulude kohta. :)

Nii nagu Eestiski, alustavad esimesed jõulutooted poodidesse hiilimist juba oktoobris, aga keegi ei pea ju seda aega veel päris jõuluks. See õige jõulumöll läheb lahti ikka novembri lõpus, esimese advendi ajal.

Korraga ilmuvad poodidesse jõuludekoratsioonid, kaupa on rohkem kui muidu ja kuigi Rootsis on muusikat üsna harva kuulda, võib mõnest poekesest sellegipoolest paar jõululikku nooti kõrvaga kinni püüda. Nüüd pole see enam tavaks, aga vanasti oli esimene advent päev, mil kõik poeomanikud oma vaateaknad avasid, et oma eelnevalt kadrinatega peidetud ettevalmistatud aknad publikule vaatamiseks välja panna. See oli väga eriline päev eriti just lastele. Mõtle, kui põnev oli linnas ärevalt oodata, kuni kardinad eest tõmmati ja siis ühe akna juurest teise juurde joosta ja muudkui kõiki neid imelisi kingipakke, jõuluvanasid ja maiustustehunnikuid uurida. Göteborgis mõnes kohas minu teada veel tehakse seda, aga kahjuks on kommertsmaailm enamjaolt selle armsa traditsiooni ära söönud.

See aga ei tähenda, et kogu maailm ühtäkki ei säraks ja sätendaks! Poed ja tänavad on tulukestega kaetud, akendel põlevad kolmnurkjalal elekriküünlad ja jõulutähed. Ehitud kuuski võib leida nii poodidest, linnaväljakutelt, kodudest, eramajade aedadest kui ka korterelamute sisehoovidest. Õhtu on imeilus, kõikjal on tulekesed!

Kui jutt juba tuledesärale läks, siis ei saa jätta mainimata Lisebergi lõbustuspargi jõuludekoratsioone. See on eriline vaatemäng tuhandete ja tuhandete tuledega (kõik rohelise energia peal ;) ) ja muude jõuluatraktsioonidega. See pidavat imeilus olema ja juba teist aastat ihkan sinna minna, aga Göteborg jääb ikka kuidagi kättesaamatuks just jõuluajal. Aga ükskord ma lähen sinna kindlasti!

Igas kodus mängib tähtsat rolli advendiküünalde olemasolu. Rootslastel on omamoodi advendiküünlaalus- see on neljakandiline metallist (või keraamiline) karbike, kus on loomulikult koht neljale pikale küünlale ja terve karbi sisu täidetakse sambla, pisikeste kärbseseente ja päkapikukujudega. Ma muudkui käisin poes ja mõtlesin, et mis värk neil selle samblaga on, et seda igal pool kottide kaupa müüakse, kuni Alexander tahtis ka seda äkitselt ostma hakata. Siis ta seletaski, et neil on selline armas (kuigi minu meelest küllaltki tuleohtlik- küünlad ja sammal?! :D) komme. Siiski on meil kodus karbike küünaldega, aga sammal ja seened sinna sel aastal ei jõua.

Küünlaid kannab peas pärja sees ka Santa Lucia. Luutsinapäev on Rootsis populaarne, eriti muidugi laste seas. Lasteaiad ja koolid tähistavad luutsinapäeva kontsertidega, kus lapsed laulavad traditsioonilisi jõulu- ja luutsinapäeva laule. Igal tüdrukul on seljas valge Luciarüü ja peas küünlakroon, poisid riietuvad enamasti kas päkapikkudeks või piparkoogimehikesteks. Eelmisel aastal sain luutsinapäevast osa Göteborgi ostukeskuses Nordstanis, kui sattusin juhtumisi nägema lava ja valgesse rõivastatud tüdrukuid, kes mitmeid ilusaid laule esitasid. Sel aastal kuulsin katkendeid nagu "Saaantaaaa Luuuciiiaaaa..." koolis, kui SFI õpilased mööda koridore käisid ja laulsid.
Kõik on ju Lucia-looga tuttavad, aga huvitaval kombel ei olnud selle kena traditsiooni algatajaks Rootsis mitte katoliku kirik, vaid hoopis üks kohalik ajaleht, mis 1928. aastal korraldas Lucia-võistluse. See sai aga nii populaarseks ürituseks, et nüüdseks on luutsinapäevast saanud riiklikult tähistatav püha.

Huvitav on veel mainida, et Rootsis valitakse igal aastal "aasta jõulukingid", mis on siis aasta populaarseimad jõuluostud. Sel aastal oli mul tore võimalus tööl ühte nendest aasta jõulukinkidest poes demonstreerida- Tassimo kohvimasin on nimelt selle aasta jõulukink. :) Lisaks olen kuulnud veel räägitavat ka SmartPhonest.

Mulle meeldib ka jõuluposti idee, mida siin rakendatakse. Jõuluajal müüakse (siseriiklikult) jõulupostmarke, mis on veidi odavamad kui tavalised margid. Nende jõulumarkidega kirjad saab seejärel postitada erilistesse jõulupostkastidesse, mis on suured ja punased ja jõululikud. :) Ma ei teagi nüüd täpselt, kas need postkastid viivad nüüd kirjad eriti ruttu kohale või saabuvad need kirjad hoopis täpselt 24. detsembri hommikul, aga mulle juba niisama meeldib neid punaseid ja erilisi postkaste vaadata. :D


Ja lõpetuseks muidugi toit! Jõulukuu vältel süüakse palju kõiksugust head kraami- nagu igal pool maailmas. :D Piparkoogid ja mandariinid on loomulikult menüüs, aga lisaks neile küpsetatakse lussekattereid (vt eelmine postitus), juuakse erilist tumedat jõulujooki Julmust (naaatuke nagu kunagine jõulukali, aga siiski mitte päris see. Ja glögi juuakse loomulikult ka.)Shokolaadikommid on põhiline jõulutoit- assortiilarbid Paradis ja Aladdin Maraboult on rahva (ja ka minu :D) lemmikud. Nämmm-nämmm! :D Või nagu rootslased ütleks- Mums! :D

Teisel advendil külas olid kassid...

Taas üks riiklik test tehtud! SAS Grund on loodetavasti käes, kuigi eks enne hõiskamist peab õhtut, ehk tulemusi ka ootama. Järgmisel aastal siis juba gümnaasiumisse A taset kätte saama (ei,see pole see Euroopa süsteem, A tase on pigem nagu Euroopa C). :)

Täna aga vuran rõõmsasti Överbysse koolitusele, sest reedel ootab mind töö! Ajutine küll, aga selline juba tsiviliseeritum, ei mingit tolmu ega määrdunud linu. :)Vat kuhu keeleoskus viia võib. :D Ja noh, eks tutvused tulevad ka kasuks. ;)

Eile (jep, siiski mitte sellel õigel teisel advendil) küpsetasin aga sellesama tuttavaga lussekatter´eid! Mõnusad ehtsad rootsilikud jõulusaiakesed, pärmi-safranitaignaga tehtud. Silmadeks rosinad. Esimest korda tegin ja proovisin. Mmmmõnus!

Aasta

Aasta saigi täis. Aasta, mis oli ilus ja valus, võrratu ja keeruline, õnnelik ja kohutav. Selline elu ju ongi. Ja nüüd me oleme igavesti. :)