Mul on juhe koos.




Aga muidu on elu tore.

Häid Jõule!

Umbes selline näeb välja minu selleaastane jõulutunne. :D

Täna hommikult oli küll kahtlane tunne,et nüüd jään haigeks,aga ma võitlen sellega. Jõulud algasid loomulikult Kirikusse minemisega. Nii vahva oli,kui ma teel sinna ühele toredale vanatädile väikese kingituse andsin. Ta silmadesse ilmus rõõmus sära ja ta ütles,et see oli küll tore üllatus. Anda on nii hea!

Kirikus toimub imeilus kontsert. Laulsid koor ja väikesed lapsed,sekka loeti prohvet Thomas S. Monsoni mõtteid jõulude kohta. Hiljem jagasin kaarte,mida olin eile pool päeva nikerdanud. Ja ma sain kanda oma uut kleiti,mille laupäeval juhuslikult poest avastasin. Jee:D

Nüüd istun kodus,kuuse all on juba kingid ootel. Joon kakaod ja mõtlen,et peaks nüüd vist süüa tegema minema. Magustoit on minu ülesanne.;)

Laske siis ikka jõulutundel oma südamesse pugeda,pange küünlad põlema ja küpsetage piparkooke. Armastage seda imelist aega! :)

Mul käib asi ikka nädala kaupa,ma vaatan.:D

Aga sel korral polegi mul suurt midagi öelda. Jõuluostud on nüüd põhimõtteliselt tehtud,ainult pakkida on veel vaja. Jõulutoite olen ka sisse puginud päris mõnusas koguses. Jõulumuusikat tulvab kõlaritest iga päev. Kontsertitel on ka käidud. Ja täna muidugi Kirikusse jõulu-eri pühapäevale. ;)

Elu on tohutult ilus!

Tänane jõulupidu läks kenasti korda! Oli väga lõbus ja tore! Aitäh kõigile,kes korraldasid,osa võtsid ja kaasa elam tulid!

Üks pilt ka meenutuseks:

Elu on Huvitav

Heihei! Jälle nädal möödas. Vähemalt on nüüd jõuludeni ainult üks koolinädal veel. Kõige raskem on esmaspäev. Kui selle üle elan,siis on kõik hästi! Lõpuks ometi!:)
Täna toimub meil Kirikus jõulupidu,koos näidendiga,millest ka mina osa võtan. Appi. Ma olen nii palju tuttavaid kohale kutsunud,kuidas mu niigi nõrk kõht sellele vastu peab,seda ma küll ei tea!
Aga tegelikult,mul on nõks juba käes. Lasen end Pühal Vaimul juhtida ja kõik läheb ülimalt hästi. Täpselt nagu noortekonverentsilgi läks. :D

Kool hakkas mul vahepeal väga üle viskama. Aga nüüd on jälle rahulikum olla. Ilmselt sellepärast,et vaheaeg on juba ukse taga. Ja õnneks sain ma "Rehepapi" ka eile läbi loetud. Ma ei tea,ilmselt on mul VÄGA teistsugune huumorimeel kui enamikul eestlastest,aga no tõesti,mind see küll naerma ei ajanud. Pigem ajas iiveldama. Aga asi võis ka selles olla,et minus praegu valitsevad hoopis teistsugused meeleolud ja nalja teevad sügavamõttelisemad asjad...Mitte selline otsitud iroonia eesti rahva rumaluse kohta....Muidu,lõpu poole läks raamat siiski paremaks,seegi hea!

Jaah,Twilighti seeria on mul nüüd peaaegu läbi. Pool neljandat osa veel,ja kogu lugu. Isegi see väikse jupike Midnight Sun-ist on loetud. Ja see on veel see kõige-kõige parem osa! :D
Ma tänan Stephenie Meyerit kogu südamest! Ja mitte ainult tema imepärase loomingu,vaid ka huvitava kodulehe ja seal jagatavate õpetuste eest. Ma sain temalt ühe väga hea nipi kirjutamiseks. Ma ei jõua ära oodata,millal saan seda rakendada! Aga enne tuleb vaheaeg ära oodata....

Jah. Nüüd ma pean minema. Ma isegi ei tea,miks ma just praegu kirjutama tulin,sest ausalt öeldes on mul väga kiiresti terve hunnik tarvilikke asju ära teha,aga mida mina teen? :D Ok,tsauuu!

Nooh,päris kaua aega on juba möödas eelmisest korrast,eksju. Lihtsalt,kuni reedeni polnudki midagi erilist,mida üles kirjutada. Ja reede ja laupäev olid nii tegevusi täis,et ei jõudnud.:D

Reedel me siis kooli ei läinud. Huhh. Seda vaba päeva oli tõepoolest vaja.
Käisime Teeviidal(mitte,et mul sealt midagi tarvis oleks olnud) ja Kadi ning Adelinega kinos Videvikku vaatamas. Lõpuks ometi!!! See oli nagu niiiiiiiii äge film! Oeh,tahaks juba uuesti näha. :D Twilighti on küll päris palju kritiseeritud,aga minu meelest olid näitlejad kõigist väidetest hoolimata täiuslikud. Nad sobisid oma rollidesse valatult.

Pärast tulin koju ja avastasin,et pean kohe uuesti välja jooksma. Olin valesti aega arvestanud ja jäin seepärast napilt trollist maha ning hilinesin seminari. Alguses ei saanud ma mitte midagi aru,mis seal toimus.:D Aga siis hakkas juba koitma. Ja näidendiproov läks ka kenasti.
Nägin taas Kadri-Riinu! Esimest korda pärast seda,kui ta Eestisse tagasi jõudis. Nii hea oli taas kohtuda.:)

Laupäeval läksime emaga Quelle laomüügile. Ma juba aimasin,et seal on üks paras hullumaja,aga kuna ma kord juba naudin igasuguseid tavatuid olukordi,siis see oligi äge. Terve suur laoruum oli täis pappkaste,kilekotte,riideid ja inimesi,kes kõige selle sees kaevasid. Täitsa hull. Erilist ostuahvatlust küll ei tekkinud,kui ma nägin,kuidas riided maas vedelevad ja jalge alla trambitakse. Igatahes tulime tühjade kätega tagasi. Aga siis me läksime emaga kohvikusse,ostsime pirukaid ja kakaod ning aeg jäi justkui seisma. Ma ei mäletagi,millal ma viimati emaga kahekesi aega veetsin. See oli mõnus hetk.

Seejärel läksin Mirelli juurde,et füüsika ettekanne lõpuks valmis teha. Saime hakkama! Loodetavasti saame ikka koolis slaide näidata,nii on ju palju huvitavam.
Kui füüsika tehtud saime,siis vaatasime "Twilighti" ning pool "Amelie-d". Pool sellepärast,et kell sai juba liiga palju ja hilisõhtul läbi Mustamäe minna pole just ohutuim asi.;)

Jahh,ja täna veetsin Hingamispäeva Kirikus. Hästi armas ja tasane päev oli. Pärast Sakramendikoosolekut tegin veel koos õdedega õpetust Päästmisplaanist. Nii imeline oli näha,kuidas Vaim meid juhatab. Meie "õpilased" saavad peagi ristitud ja ma tõesti rõõmustan selle üle,kui hästi nad selle tähtsusest aru on saanud.

Soovin teilegi rahu ja armastust sellel kaunil Jõulukuul!

Tempel

Ma ise ei olnud tähelegi pannud,et mu elu hakkas vaikselt allamäge kiskuma. Ma sain sellest alles üleeile aru,et midagi oli minus valesti. Kas olin ma oma palveis liiga masinlikuks muutunud või mõtlesin valedele asjadele,seda ma ei tea. Aga kui ma trollis sadama poole sõitsin,et Helsingisse Templisse minna,taipasin äkki ehmatusega,kui kuri ma olin ja kui raske on mul endale meelde tuletada,et peaksin oma ligimesi armastama. Kartsin,et pole enam vääriline Templisse minemagi. Aga kõik oli ju korraldatud ja ma läksin siiski.

Kui hea,et ma seda tegin! See hetk,mil me Templi juurde saabusime,oli ülev. Autoraadios mängis vaimne muusika ja mu silme ette ilmus Tempel,pimeda öö taustal,tuledesäras. Ja minusse valgus rahu. Ja tänu,õnn,armastus. Isa siiski toetas mu minekut,taipasin ma rõõmsalt.

Järgnev aeg oli võrratu. Ma tundsin nagu oleksin koju jõudnud. Kõik oli nii hea,nii loomulik. Templis vaikselt oma mõtteid mõlgutades,palvetades ja pühakirju lugedes oli nii lihtne,nii tohutult kerge kõigest aru saada. Mõtted polnud koormaks,nad olid õnnistuseks.

Ka tagasisõit oli vahva,vaatasime filmi ja kuulasime/vaatasime karaoke võistlust. :D

Need päevad olid imeline kogemus. Tahaks juba tagasi. :)

Lumi!!!

Paar vaadet minu toa aknast:D :

Ma niiii kaua ootasin korralikku lund,ja kui see viimaks tuli,oli elu minu jaoks hingetukstegev. Ma ei saa aru,kuidas miski küll nii ilus saab olla nagu seda on lumised puud,pehme krudin soojade talvesaabaste all,lumehelbed tänavalambi valguses...Jumala looming vapustab mind alati. Minuga on nagu Bellaga-ta ei suuda kunagi Edwardi iluga ära harjuda. Mina ei ole võimeline Taevaisa sõnatukstegeva kõikvõimsusega kohaneda. Ma armastan Teda nii väga!

Viimasel ajal on elu olnud mõnevõrra keeruline. Twilghti seeria(mis näib iga loetud lausega järjest paremaks minevat) on pannud mind palju elule mõtlema. Ma olen segaduses. Ja ma ei suuda seda enam kuigi kaua taluda. Ma pean midagi ette võtma. Ma palvetan tihti,et Isa mind aitaks. Ja ma tean,et Ta teeb seda.

Muide,veel veidi Twilghti seeriast- lugesin täna öösel läbi teise raamatu("New Moon"). See oli absoluutselt vaimustav. Ma jäin magama kell kuus hommikul.
Siiski,nii nagu vampiir peab inimvere joomise ihaga muudkui võitlema,nii pean mina sel nädalal vampiiridest hoiduma. Irooniline. Inimene hoidub vampiiridest...Aga on saabumas oodatud nädalavahetus Templisseminekuga. Ja ma tahan tõesti mõelda asjadest,mis elus tegelikult tähtsad on. Samuti pean ma ülikooli tõsiselt kätte võtma. On jäänud liiga vähe aega ja ma olen liiga vähe teinud.

Tsauki seniks!

Hahah,eks nüüd on siis minu kord oma blogis "Twilightist" vatrama hakata. Ma nüüd veendusin taas,et olen lootusetult võimeline ikka ja jälle mõnest võrratust teosest pöörasusse sattuma. :D See on tõepoolest ülihea raamat,täpselt minu maitse järgi.
Siiski...toimus üks huvitav avastus. Nimelt,kui ma varem(loe:pool aastat tagasi) mõnda sellist lugu juhtusin lugema,olin sellest nii totaalselt hõivatud,et kogu reaalsus hajus ja ma olin võimeline nädalaid ringi käima,pea täis unelmaid,suutmata vastata ühelegi küsimusele,sest ma lihtsalt ei kuulnud neid. Selle juurde käis veel mingi seletamatu valu,piinav ihalus ise midagi sellist läbi elada.
Aga nüüd on asjad muutunud. Ma naudin "Twilighti" küll täpselt samamoodi kui eelnevaid raamatuid,kui see valu on kadunud. Justkui oleks see tühi koht,mis varem lugemise läbi täitus-seejuures ilmselgelt valede asjadega-nüüdsest täidetud.
Kas pole see raamat siis ikkagi nii hea,kui ma enda meelest arvan või olen ma selle poole aastaga äkitselt nii vanaks saanud,et plikalik õhkamine enam mulle ei mõju?
Need on ju võimalused...Aga tegelikult ma tean,mis see on,ja see on imeline. Mu hinge tühjus on lõpuks ometi täidetud selle õige asjaga. See on armastusega mu Taevase Isa vastu,teadmisega Tema Pojast,nendest lõpututest imedest,millega mind on õnnistatud...Ja loomulikult on mul nüüd Püha Vaim. Eks Tema see oligi,kes mu augukese rahuga täitis.
Nii tohutult hea!!!


P.S Kallis õde Thomson kirjutas mulle eile. Ta saatis mulle lingi inglisekeelsest Piiblist,mis ütleb: And Jesus himself began to be about thirty years of age, being (as was supposed) the son of Joseph , which was the son of Heli.(Luke 3:23)
Nii vahva!:D

Oma Lugu

Sain eile läbi Paolo Coelho "Alkeemik". See raamat jättis mulle üsna sügava ja hea mulje. Ääretult armas ja soe sümbolistlik lugu sellest,kuidas inimesed oma elus üldse märkidest aru ei saa. Tihti vaatab õnn neile näkku ja nad ei taipa seda. Sügavamõtteline ja lõunamaa soojusest õhkuv raamat tõi meeldiva vahelduse meie novebripimedusse.

Jagaksin teiega mõned tsitaadid,mis mulle eriti meeldisid(tõtt-öelda kirjutasin vist pool raamatut märkmikusse ümber,haha,aga kõike ei hakka siia välja tooma):
*Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata,mida ta räägib. Et ei tuleks hoopi,mida sa ei oska oodata.
*Oma unistusi otsides pole ükski süda mitte kunagi kannatanud,sest iga hetk sel teel on hetk,mil me kohtume Jumala ja Igavikuga.
*Meie ees on suured aarded ja me ei saa sellest aru. Ja tead,miks? Inimesed ei usu aaretesse.
*See,kes Oma Loo järgi elab,oskab kõike,mida vaja. Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees.

Üks segane jutt.

Elu on tore! Mis sest,et kool tahab mõnikord üle pea kasvada,et hommikuti on suuuur uni ja et ma viimasel ajal pole üldse kirjutada jõudnud...Tore on ikkagi. Sest mul on usku,lootust ja armastust. Sest mul on võrratu perekond,imevahvad sõbrad ja hubane kodu. Kusjuures,ma kavatsen täna oma pika-pika kirjutamispausi tasa teha. Olgu siis homme see tobe ajaloo töö või mitte. Miski ei suuda mind enam Word-ist ja klaviatuurist eemal hoida!
Noh,enne ma küll söön...ja teen vist füüsika ära...ja loen...aga ikkagi!:D

Tänan Sind,Isa!

Kõigepealt,kaunist isadepäeva! Loodetavasti leidsite ikka aega ja südamesoojust oma isadega aega veeta ja nende peale mõelda.

Ma sain täna olla koos nii oma maise isa,vanaisa kui ka oma Taevase Isaga. Ja kui esimesele kahele tegin kingituse mina,siis Jumal õnnistas mind täna imega. Mulle sai osaks juhtum,mis oli täiesti seletamatu. Sain vapustava õppetunni selle kohta,kuidas Kristuse nimel Jumalalt usku ja juhatust paludes vastatakse palvetele selgelt ja võimsalt.
Jumal on kõikvõimas ja ma sain selle kohta täna taas kinnitust.

Ohh,kui tore täna ikkagi oli,kuigi ma pärastlõunal olin üpris torisevas meeleolus.
Seminar oli vahva ja krapsakas. Ja pärast Eeva juures Noorte Naiste üritusel oli nii lõbus,et sain sellest tohutult sooja südamesse.
Peale selle tegi mu kallis sõbranna täna midagi nii armsat,et võttis lihtsalt naeratuse suule. Aitäh Sulle veelkord,armas Riin,et Sa mu peale mõtlesid!:)
Siis oli mul veel mure,kuna ma ei teadnud,kuidas oma ajaga hakkama saada järgmisel nädalal. Ja Taevaisa näitas mulle taas seda võrratut armastust,millega ta mind on ümbritsenud. Ta lahendas probleemi,nii et peagi laabub kõik kenasti.
Ja nüüd just helistas veel mulle Janika,kelle autoga ma saan templisse! Ma nii ootan!

Elu on hea!

Palun Aega!

Vahel on tunne,et mul oleks tarvis seda ajakeerajat Potteri-raamatutest või vähemalt midagi sarnast. Tõesti,mul on nagu kogu aeg vaja kuhugile minna ja midagi teha. Mis toimub?
Ühest küljest on see jube vahva,sest nii pole võimalustki igavust tunda. Aga teisest küljest on mul vahepeal tunne,et kogu see põnevus ajab mind stressi ja väsitab väga ära.
Nii pean ma näiteks bioloogia olümpiaadi tegemise lükkama esmaspäeva õhtule,mis on tähtaja eelõhtu,sest arvatavasti pole mul lihtsalt muudel päevadel aega. Ja ma ei saa ju õpetajale kuidagi seletada,et mul tõepoolest polnud võimalust seda varem teha. No tõesti,kui ma õhtul lõpuks koju jõuan(eeldades muidugi,et ma ei pea veel kuhugile minema või mõnda kiireloomulist asja kirjutama),olen ma omadega nii läbi,et suudan vaid teleka või arvuti ekraani jõllitada ja siis ennast teki alla vedada.

Njah. Vingu-vingu. Suure hulga asju olen ma ju ise endale graafikusse toppinud,aga enamasti on ka need siiski lõppkokkuvõttes vajalikud.

Hästi siis. Ma enam ei tüüta oma sõnademulinaga(no aga saage aru,on ju "selle nädala viimane reede";D). Näeme!

Ma armastan Jumalat.
Ma armastan Kristust.
Ma armastan Sind.

Veider...

....ma väsisin ära. Ma olen kaks viimast päeva kodus põhiliselt ainult maganud ja telekat vaadanud. Mis on imelik,sest ma pole eriline telekavaataja. Kusjuures,imekombel olen kogu selle pahna seest isegi mõne huvitava saate välja klõpsutanud...aga see selleks.
Ma mõtlesin täna oma veidrusi jagada,nõnda nagu mitmed kaasblogijad seda teinud on. Nii et nautige ja naerge mu üle. ;)

*Mulle maitseb kuum vesi. Tegelikult ka. Pärast opi oli mul hirmus tahtmine juua kuuma vett. Vaene medõde ei saanud alguses üldse aru,mida ma temast tahan.:D
*Ma ei saa ilma sokkideta magama jääda. Isegi siis mitte,kui mul tegelikult soe on. Sel juhul ma poen sokkidega teki alla ja mõne aja pärast võtan nad ära.
*Ma jälestan õudusfilme. Paljudele need meeldivad ja ma ise arvasin ka väiksena,et see on midagi ääretult põnevat,aga olgem ausad- see on ju tegelikult haiglane,kui keegi tunneb lõbu teiste inimeste piinade vaatamisest,olgu need siis võltsid või mitte.
*Ma armastan Suurbritanniat,eriti Inglismaad,kuigi ma pole isegi selle saare lähedusse sattunud.
*Ma ei talu ropendamist ja muud labast kõnepruuki.
*Mul on kalduvus mõnikord asjadele teiste asjade nimesid panna. Nii on mul olnud telefon nimega Seep ja rott,keda nimetasin Kutsuks. Ja ükskord oli telekas onu,kes oli minu meelst ehtne Tikk! Vaadake ette,päris paljud inimesed on mu meelest asjade moodi!;)
*Ma ei saa olla ilma oma padjata. Või siiski saan ka,aga kodus käin tihti ringi,padi kaisus.
*Kui Anna Elisabethil on Suur Vanker kaelal,siis minul moodustus selline kujund õlale!:)
*Mul on beebist peale kõhu peal Saturni kujuline arm. Ja kellelgi pole aimu,kust see sinna sai.
*Ma armastan keldrilõhna.
*Minu meelest on imetore olla vihma ajal kasvuhoones ja istuda seal tagurpidipööratud ämbril.

Küllap on mul veelgi veidrusi,aga hetkel ei meenunud rohkem. Nooh,olen ma väga imelik?:D

Eile oli siis too kurikuulus Halloween. Nalja sai ikka päris palju.:D
Hommik oli tegelikult üsna rahulik ja vaimne. Saime õdedega kokku ja rääkisime päris paljudest asjadest. Õhtul aga...siis hakkas möll pihta.
Kuna mu vend pidas meil kodus pidu,siis aitasin ma temal ja ta sõbral candy-apple-it valmistada ja nende pidu algas siis kell neli.
Kui ma end ka valmis olin saanud,viimane lihv välimusele antud,sõitsime Hipi-Riini juurde,mu kaasennustaja Mirell ka auto peale võetud.
Pidu oli lõbus. Sai naerda,mängida,süüa,tuult lehvitada ja "ennustada"...:D
Nonih,see olen siis mina enne ärasõitu;)Ja see on õunamäng. Õunad ripuvad niidi otsas...käega puudutada ei tohi!
Meie kui teadjad mustlaseided(mina ja Mirell) muidugi võitsime.;) Nagu toolimäng,ainult et ajalehtedega...:D Asi kiskus karmiks!

Happy Halloween!

Hehe:D Lõbusat Kõigi Pühakute Päeva eelõhtut siis kõigile! Hiljem räägin,mis täna juhtub!:D

Vihmase Päeva Jutt

Oih jah. Viimasel ajal olen muudkui mööda ilma ringi tormanud,Rahvusraamatukogus ülikoolijutte kuulamas(kaks korda),Kadri-Riini juures laulu mõtlemas,poes,loomade hoiupaigas ja kes enam mäletab kus veel...
Alles täna sain mahti hinge tõmmata. Ja avastasin,kui hea on mõnikord lihtsalt olla. Vihma sajab akna taga,mina olen teki sees keras,loen raamatut ja joon kuuma kakaod...ma olin unustanud,kui vajalik on vahel niisama olla,pikutada ja kuulata vihma häält. Tänast sajust päeva oli mulle väga vaja.
Ja ikkagi torman ma täna kuhugile. Raamatukokku Krossi tagasi viima ning ajaloo referaadi tarvis materjali otsima. Ja õhtul Riini juurde seminari.
Ja homme on ka veel tegus päev. Ja ülehomme ka...Oeh. Muidugi on mul tohutult hea meel kõige selle üle. Sest kõik need on ju tohutult lahedad üritused,kuhu ma vägaväga minna tahan. Aga küllap liialt palju häid asju võib ka natuke väsitav olla.
Nüüd ma vist vingun. Mul on küllalt olnud perioode,kus pole absoluutselt midagi teha. Ja seetõttu on praegune elu miljon korda lõbusam. Ikka mõte sees.
Peab lihtsalt meeles pidama,et kogu selle mõttekuse juures peaks vahel jätma aega ka lihtsalt elu häälte kuulamisele ja vaikseks soojaks tukastuseks.

Elu Nädalavahetusel

Eile oli päris kiire päev. Hommikul käisid õed külas,rääkisime Elupuust ja selle viljadest-Jumala armastusest.
Siis õppisin natuke ja kell veerand neli läksin juukseid pesema. Olin just pea vee alla pannud,kui mulle kohale jõudis,et pidin sel hetkel just kodust välja minema. Kiiruga juukseid kuivatades,samal ajal riidesse toppides ja nägu ette joonistades sain lõpuks omadega valmis ja põrutasin Estonia kontserdisaali. Noorte Naiste ürituse raames käisime seekord klaverifestivalil ilusat muusikat kuulamas. Väga inspireeriv kontsert oli!
Kohe, kui kontsert läbi sai,kihutasin läbi vanalinna Nuku-ja Noorsooteatrisse. Mul oli viisteist minutit aega sinna jõuda. :D Etendus oli Gogoli "Mängurid". Esimene vaatus oli suht kahtlane,aga teine oli juba arusaadavam. Vahendid olid huvitavad,erinevas suuruses nukud ja igasugused valgusefektid. Lavastuse poole pealt siis väga lahe. Aga...tükk ise polnud päris minu maitse. Nojah,mis teha. Peabki olema ju igale inimesele oma stiil.:)

Täna sain kell pool kaksteist teada,et kirik algas hoopis kell üksteist. Ajasin issi liikvele ja ta viis mu autoga kohale. Kuulasime ringkonnakonverentsi. Kõned olid väga head,eriti see,mida ma esimesena kuulsin. Ma olen päris tõsiselt misjonitöö peale mõtlema hakanud ja see tabas kui naelapea pihta.;)
Ja õde Thomson oli täna Pärnust siin! Jee!:D

Ilm polnud just kiita...Kui ma lõpuks koju jõudsin,olin märg,külmunud ja tuule peale pahane. Aga soe kodu ja kanasupp ootasid mind!Kodu on hea!:D

Nüüd ma siis jätkan lugemist.2004 aasta Ensign,mille ma täna kirikust sain,sisaldab mõndagi huvitavat.:D Head vaheaega kõigile!!!

Lugesin just "Jutlusta minu evangeeliumit" ja leidsin sealt koha,mida olin juba ammu oodanud. Eestis(ja üldse maailmas) peetakse meie kirikut vahel üheks tavaliseks usulahuks. Umbes et,oh,mingid tüübid kogunesid jälle kokku...Kuigi see pole üldse nii! Ma olen saanud tugeva tunnistuse,et midagi õigemat kui Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik pole olemas! (Peale Jumala enda muidugi)Ma ei osanud varem kuidagi selgitust sõnastada,aga nüüd vaatas vastus mulle kohe otsa!
"See Kirik ei ole mõni järjekordne usulahk ega ole see ka Ameerika kirik. See on "evangeeliumi terviklikkus(e)"(ÕL1:23) taastamine,seesama,mida ilmutati ja õpetati algusest peale."
Ehk see pole midagi uut. See on algkirik,selline,mille Kristus asutas ja siis maa peale taastas. Nii lihtne ja loogiline,kuidas ma ise seda sõnastada ei suutnud?;D

Sõnade Hääl

Huhhh. Esimene veerand põhimõtteliselt läbi. Rahvas läheb homme Tallinna Ülikooli,meid jääb seega tundidesse umbes kümme. Ja tunnid on kõik lühemad. Ahjaa,füüsika jääb algusest ära ka.:)
Täna läks kardetust paremini,kuigi mul pole ju ikka aimugi,kas ma tegin täna mata töö väga hästi või väga halvasti...Ja õpetaja parandab tööd ju nagunii vaheaja viimaseks pühapäevaks ära...:P
USA test oli kah okei,esimesed paar küsimust olid küll sellised,et misasja?,aga ülejäänud oli normaalne. Välja arvatud küsimus selle servanti kohta. Oli kiusatus tsiteerida Kadit:"Pole aimugi". :D

Kui ma alles blogile nime mõtlesin,siis kirjutasin välja mitu sõna ja sõnaühendit,mis mulle eesti keeles kõige ilusamad tunduvad(muide,"blogi" on mu meelest kole sõna). Paneks siis nad siia kirja,saate ka keelelist rõõmu tunda.;)
Kirgas;soojus;pehme;raagus;kalmistu;apelsinimarmelaad;piparmünt;
hubane;leevike;pähklisalu;kirsiõis;konnapoeg;küünlavalgus;rannaliivalt
leitud kivi;vaikusehetk;pärlendav;helk;kadakas;roosiaed;heinalõhn;karjamaa;
päikesepoolne;sirelid;varajane.....:)

Elu on kiire

Alles teine postitus ja juba on mitu päeva vahet eelnevaga. Vahepeal on juhtunud nii mõndagi,näiteks jõudsin laupäeval üle hulga aja jälle peale keskööd koju,pühapäeval oli kirik(mina tegin Noortes Naistes õpetust),esmaspäeval käisime Mirelliga teisele klassile muinasjutte lugemas(niiiii armas!:D),tegin filosoofias ettekannet(põnev-põnev) ja eile oli elu lihtsalt kooline...:D
Hetkel ootan,kuni rahvas mulle USA ajaloo vastuseid saadab,matemaatika on enam-vähem õpitud! Olen tubli:D
Täna peaks siis blogi edasi ka arendama.;)

Alguses...

Hei!
Nüüd on see siis tehtud. Mõte blogi teha on mul juba mõnda aega peas keerelnud,aga pole kuidagi sinnani jõudnud. Väike kõhklus minus ütles,et nagunii jääb aega väheks ja ühel hetkel juhtub,et ma ei viitsi enam siia kirjutada. Aga siis ma taipasin,et maailma negatiivsus ja pidev pessimism on juba mulle ka külge hakanud. Kuidas saan ma teada,et jätan blogi pooleli,kui ma pole isegi alustanud?
Igatahes,paar sõna kodulehe nimest. Miks just helkiv? Hah,kui ma vaid ise teaks.:) Ma katsetasin mitmeid sõnu,mis mulle eesti keeles kõige enam meeldivad,aga kõik olid võetud või tundusid sobimatud. Samuti ei saa ju Internetis täpitähti kasutada. Aga siis tuli sõna "helkiv" mulle popsti pähe ja ma avastasin,et ohoo,mu enda nimi algab ju ka nii. pealegi,helk on midagi kaunist ja kinnipüüdmatut,vaevalt märgatavat. Nii et miks siis mitte.
Tjah,ma olen täna üpris hingeline,sellest see kummaline jutt.:D
Aga olgu,nüüd ma hakkan ennast õueminekuks sättima. Läheme täna Mustpeade majja African Party´le,see üritus tõotab tulla huvitav! Seniks aga-Kohtumiseni!:)