A

Mul on A. Isegi kaks A-d. Aga need kaks ongi tegelikult üks. Üks suur A. Kahjuks segamini I-ga. Aga ma olen ikkagi õnnelik,mis sest,et kõik minu sees pahupidi on pööratud. Sedasi siis.

Mulle öeldi,et Tallinn pole suurlinn sellepärast,et tal puudub suurus. :D Ja rahvamassid. Et see on Londoni või New York´iga võrreldes nagu hale küla. Mis on õige,aga kui ma nüüd mõtlen,siis on ikka veel mingi asi,mis puudu on. :D

Tallinnas on huvitav tagasi olla. See tuttav siin-ei-ole-õhku tunne on jälle peal. Samas puudub siin mingi suurlinnale iseloomulik omadus. Ma ei teagi..võib-olla on asi selles,et ma elan siin.
Maal oli ootamatult mõnus,isegi vihmaga. Ja isegi,kui ma eile suurema osa päevast ennast ääretult kehvasti tundsin. Ja isegi kui ma iga natukese aja tagant kontrollisin,ega mõni naaber ikka pole endale wifit soetanud,mida ma siis (luba küsides muidugi) kasutada saaksin,sest ütleme nii,et nett on mu aken maailma. Mis sest,et ringikarglevad linavästrikupojad,võililled ja aiakiik ka päris meeltülendavad võivad olla.
Ma sain isegi suurema osa kirjanduse eksami piletitest koostatud,mõned interneti abil tehtavad asjad jäid ainult. Nii et mõnus.
Nüüd ma lähen kirjutan härra Amundsenile kirja. Äkki tal on ülevaade Göteborgi elust..?

Loodusesse

Sõidan siit linnast ära. I vastu tekib i. Aga mis parata...

Okej,lõpuks sain need kõige hullemad eksamid tehtud. Mingitmoodi. Kirjanduseni on tervelt kolm nädalat aega ja ma pean nüüd välja mõtlema,mida selle aja sees peale hakata,et igatsusest päris hulluks ei läheks või midagi. Vähemalt sain ennast rootsi keele kursusele kirja panna,nüüd ootan juba,et süstemaatiliselt asja õppima hakata. Põnev! Aitäh,emme ja issi!
Mis veel...päike on senini üks mõnusamaid asju. Ma lihtsalt elan mõnikord roheluse ja päiksesoojuse nimel. Ja sain endale lõpukleidi ka lõpuks ostetud. Nüüd peab minema kinga,salli,kõrvarõngaste jahile. Neljapäeval saab ehk asja korda aetud. Ausalt öeldes,I couldn´t care less. Mul on nii palju muid asju teha ja mõelda,et kooli lõpuaktus lihtsalt ei mahu sinna hulka. Aga ma tegelen sellega,sest pärast on huvitav meenutada äkki.
Ahjaa,eile oli emadepäev. Meisterdasin oma emmele väikese mälestuste ja tsitaatide raamatukese, see meeldis talle. Naerma ajas vähemalt. :D Endal oli ka huvitav seda teha,sest sain nii koguda mälestuskilde ka teistelt inimestelt. Armsaid asju tuletati meelde. :) Ja kirik oli ka eile super. Koguduse mehed laulsid kõigile emadele ja tulevastele emadele. Pool saalitäit rahvast seega seisis ees poodiumil ja laulis. :D Täitsa kenasti tuli välja. See oli neist nii vahva. Ja pärast anti naistele veel roose ka. :D

On nii kummaline,kuidas võib leiduda inimene,kellega võiks rääkida terve igaviku. Lihtsalt rääkida ja rääkida,tunde,päevi,nädalaid ja kuid...Ma võin msn-ida temaga terve päev otsa,aga ikka on hinges tühjus,kui kell juba nii hilja(või pigem vara) on,et me oleme sunnitud magama minema. Juba sel hetkel,kui head-ööd jätame,hakkan ma jutuajamist igatsema.

Muidu loodan,et teil kõigil läheb eksamitega hästi ja et leiate ka endale õige tulevikuplaani. Edu!

Eksamitetorm

Kui ma vaatan oma viimaste aegade postitusi,siis mnjah...mu kirjutamisoskus on kiire elutempo tõttu nii alla läinud,kui vähegi võimalik. Õudne. Ja ega nüüdki just palju aeglasem elu pole,aga on vähemalt huvitavam. Kõiki päevi ei täida enam igavikuna näivates tundides passimine ja kodus mingite kummaliste ülesannete tegemine. Kontrolltöösid ka enam pole...On lihtsalt üks vahva eksamiteks õppimine. :D
Õpiks ma siis...Aga mind on tabanud üleüldine keskendumisvõime puudumine. Kui vaid mõelda,kui tubli ma kunagi olin...Nüüd on alles vaid pisitilluke kohusetunde mehike kusagil sügaval põues,kes ikka sunnib õpikud-vihikud kätte võtma. Ainus jama on see,et õpik on käes,silmad loevad ka,aga mõtted on kusagil tulevikus.
Näiteks täna mõtlesin,et pean korralikult inglise keele käsile võtma. Et istun ilusasti laua taha ja õpin,isegi arvutit ei lülita sisse. Tulemus...mul oli ikka tarvis üks tähtis asjandus internetist järele vaadata,aga sealt tuli juba järgmine ja järgmine...Avastasin ühe naise blogi,mis oli ülihuvitav. Ta jagab seal just oma kogemusi kolimise,korteri soetamise ja lihtsalt omapäi elamise kohta...ja just seal linnas,kuhu minagi olen mõtelnud minna! Muidugi mõista kadus inglise keel ja eksam mu peast otsekohe ja nii ma lugesin ja lugesin hoopis mingit muud juttu...Enda vabandamiseks võin öelda,et vähemalt oli jutt inglise keeles...:D
Siis lõi vahepeal kellake peas helisema,nii et ma ikka õppisin ka natuke. Ja seejärel läksin üldse kodust ära. Seminari õpetas täna Evelin,tal tuli see väga hästi välja,ja lõbus oli ka. Pärast seda oli NN üritus,kus õppisime innukalt sushit tegema(mis sest,et mul,nagu oligi arvata,kõik laiali lagunes vahepeal :D ). Aga mõnus oli.
Nüüd vaatasin veel paar kunagist tööd üle ja peaks vist vaikselt hakkama magama minema...Homme vara üles!