The End..

..is the Beginning.

Väga deep lause.

Igatahes. Kool on nüüd ametlikult LÄBI. Ei mingit tunnist tundi laua taga istumist,matemaatika, vene keele või bioloogia pähetuupimist,mitte mingisuguseid koduseid ülesandeid,referaate või muud sellesarnast enam. Kõik! Vähemalt aastaks. Aga ülikool on ikka ülim kool,nii et äkki pole see nii hull. Pealegi,mis ma ikka praegu selle üle oma pead vaevan. Elu on näidanud,et kõik,mida ma plaanin,läheb plaanipäraselt hoopis teistmoodi. Aga pareminigi kui olin arvata osanud. Nii et siis jah...

Lõpuaktus oli muidugi meie koolile omaselt kohmakas,aga ikkagi kuidagi armas. Pärast sai palju lilli ka ja kodus sõime. Lõpupidu oli...nojah..tore oli ju kõigiga viimast korda koos olla,aga õigest peomeeleolust jäi suur tükk puudu ikka. Siiski,koht oli vähemalt mõnus. Ja inimesed sõbralikud.

Jaanipäev oli suvine ja armas. Mingit erilist kärtsu ja mürtsu polnud,kuigi naaberaedadest kostis läbisegi eesti-ja venekeelset muusikat. Ja ma ei tahtnudki midagi erilist. Praegu tundub just seesama vaikne omaenda perega koos lõkke ääres istumine ja vaikne leiva-vorsti küpsetamine parima lahendusena. Olla iseenda ja lähimatega. Ainult kolm-neli kallist kallist inimest oli veel puudu..aga vähemalt mõttes olin ma nendega.

Vastavalt soovile ;)

Aitähh aitähhhh sulle R! :D Et me saame rääkida A-st ja I-st ja M-st. See on ülihea.

Kas nii sobib? :D

Ilmselt parim sõnum,mis ma täna sain: THE ROOM IS YOURS!!!

Suurimad tänud Taevaisale,Örjanile,Alexandrile,piiskop Amundsenile,Johannale ja muidugi mu perele! Jee! :D

See hakkab juba mõistusele

Laevapiletid: ostetud
Örjanile avaldus: olemas
Päevi jäänud sündmuseni 1: 30
Päevi jäänud sündmuseni 2: 36
Rootsi keele kursus: Lõpetatud
Kooli lõpuni: 2 päeva
Teha veel: Palju

Ja suvi on käes. Ma loodan,et see tunne nüüd püsib ka. Ja kraadid võiks veel natuke suuremad olla,nii et varjus ka lühikeste riietega piisavalt soe oleks. Suvi on ületamatu.
Lisaks sellele olen enamiku oma kohustusi lõpuks kaelast ära saanud. Need olid just sellised tüüpilised asjad,mida kohe kuidagi ei viitsi kätte võtta,nii et nad siis kummitavad päevi ja nädalaid alateadvuses ja tekitavad mõnikord ebameeldiva süümeka. Lõpuks sain ma need tehtud.
Imelik on see ka,et rootsi keele kursus saab järgmisel nädalal läbi. Juba. Väga ääretult kummaline. Alles ma ju alustasin?

Tegelikult on mul elus esimest korda hea meel,et suve algus kiiresti läheb. Ma armastan suve, selle kuuma hingust ja päikest ja rohelust,aga seekord ei saa ma seda nii nautida nagu varem. Ootused ja lootused kasvavad iga sekundiga üha tugevamaks.

Jah,ma tean küll,et me ei peaks elama nagu kellapendel-kiikudes tuleviku ja mineviku suunas, unustades oleviku. Mõnikord on aga eriti raske mitte tulevikust mõelda. Eriti kui see äkki nii lähedal on.

Aga täna ma lähen maale. Ehk leevendab varasuvine loodus mu igatsusärevust.

Vahel on tunne,et ei jaksa enam.

Kusjuures,täna rääkisin päris pika jutu maha keeles,mida olen ainult kaks nädalat õppinud. Teeb kohe enesetunde lootusrikkamaks. :D

Miks ükski kanal ei näita Rootsi-Taani mängu? Nende enda kanal 6 on Eestis keelatud. Päris lahe.

Aa,eile oli seminari lõpugrill ka. Nämm. :) Riiniga saime salajuttu rääkida,mis oli veel parem. :D hehe

Templet är underbart

Milliseid huvitavaid asju elu vahel pakub. Kool läbi saamas,otsisin endale kohe rootsi keele kursuse,mis on üks paremaid asju üldse. :) Kui lahe võib üks keel olla? Ja pealegi imetlusväärselt lihtne saksa keelega võrreldes...Ma ootan iga päev uut tundi ja kui tund läbi saab,hakkan kohe järgmist korda ootama. Ja mulle meeldib teha koduseid ülesandeid. Midagi väga ebatavalist on sündimas. :D
Lisaks sellele käisin eelmisel nädalavahetusel Helsingi Templis,mis oli lausa kirjeldamatu elamus. Ma polnud ammu sellist rahu ja kindlust tundnud. Kui ma esimesel õhtul ümber Templi jalutasin, selle juures istusin ja pühakirja lugesin,oli nii hea ja kodune tunne. Ja ma tajusin selgemini kui eales varem,et Isa valvab mu üle ja et Ta on tõesti reaalne. :) Lisaks oli muidugi võrratu ja nii puhastav järgnev päev Templi sees. Mu maised probleemid said ühtäkki kergeteks ja lahendatavateks. Kõik oli nii selge ja hea. :)
Pärastpoole hoidsin imearmast Piibet. Ta oli niivõrd hea ja rahulik laps,ääretult nunnu. Huvitaval kombel andis ka tema mulle kindlust selles,millele ma olin tulnud vastust otsima. Ma tean nüüd. :)