Üks asi,mis mu elus viimase aasta jooksul täielikult on muutunud,on pühapäev. Nüüd on see päev mulle nii oluline. Nüüd kannab see päev minu jaoks nime Püha Päev,Hingamispäev. Kas oleksin osanud kunagi arvata,et saan veeta aega kohas,mida hakkan kutsuma oma teiseks koduks? Et kohtun nii paljude imeliste inimestega,et tunnen nii palju armastust ja soojust?
Kas oleksin kunagi osanud arvata,et mu süda võib olla nii rahulik ja õnnelik,kõigist mu kannatustest ja muredest hoolimata?

Täna oli eriline pühapäev. Ma sain tunda kurbust ja segadust,mis seejärel mu ellu hoopis palju rohkem selgust ja valgust tõid. Kirikus räägiti kõike otsekui spetsiaalselt mulle. Tänu kõigile nendele kõnedele sain ületada mõned raskused,mis mul olid(nii usu,kui muude asjade vallas). Ma olen nii tänulik,et Taevaisa ikka ja jälle nii kannatlikult mu muresid kuulab ja mul neid lahendada aitab. Et Ta alati kannatlikult mu korduma kippuvatele küsimustele vastab. Ma olen tänulik,et mul on osadus Tema Vaimust. Ma olen tänulik Tema Poja eest ja Temast rääkivate pühakirjade eest. Ma olen tänulik,et olen õppinud Teda ja Kristust armastama.