Asjad on nüüd juba nii kaugele jõudnud,et siinse esimese töökohaga on lõparve tehtud. Eile käisin siis viimast korda Scandicus, võtsin oma asjad, kallistasin häid kaastöötajaid ning aidaa! Äge tunne ikka, ma olin seda päev päris kaua oodanud. See sõitmine Göteborgi ja Trollhättani vahel polnud ikka minu jaoks. Võib-olla siis,kui see uus raudtee valmis saab,on parem. Tunni aja asemel saab kohale kolmekümne minutiga,aga noh,ma eelistan ikka kodu lähedal asju ajada.

Olles lõpuks oma hotellikoormast vabanenud, saan alustada korralikku rootsi keele õppimist ja homme on juba esimene kord uues töökohas! Alexanderiga koos,mis on eriti tore. :) Kusjuures ma vaatasin,et kuigi ma käin uues kohas ainult kaks korda nädalas,saan ma ikka rohkem palka. Heh. :D

Reedest esmaspäevani veetsime väikese puhkuse Alexi perekonna juures Tjörnis. See oli niiii hea vaheldus,et ma sain kohe tervest suurest stressikuhjast vabamaks. Üht-teist probleemset on veel,aga väga palju on lahenenud ja tunne on sellest väga hea. :)

Tervis jupsib mul natuke, arstide kinnitusel on tegu lihtsalt külmetusega. Pole ime ka,nüüd on ju need vahvad soe-külm-soe-külm päevad käes. Kuigi ega ma ei kurda, sest kevad on vägagi oodatud. Sain isegi ükspäev pajutibule pai teha! Jee! :D

Kui ma siin juba külmetusest rääkima hakkasin,siis tuli mulle meelde paar omamoodi erinevust eestlaste ja rootslaste mõtlemises. Kui eestlased enamasti ütlevad,et tuuletõmbus teeb haigeks,siis rootlased arvavad vastupidist. Jäätisega samamoodi, et kui kurk on haige,siis eestlane ei tohi jäätist süüa,sest kurk peab ju soojas olema. Rootslane aga just sööb siis jäätist. Ma ei tea,miks. Aga see variant meeldib mulle natuke rohkem. :D (kahjuks ma seda mõtet siiski täiesti ei usalda,sest ma kahtlustan,et siinmaine arvamus on tulnud sellest,et jäätist peab sööma pärast mandlite opereerimist. Aga see on ju täitsa teine asi kui külmetus.)