Mismoodi nägi välja meie jõululaupäev siin Rootsimaal? Noh, alustagem siis algusest. :)
Hommikul sõime muidugi traditsioonilist jõuluputru. See on magus riisipuder, mida süüakse ühes suhkru/kaneeli ja piimaga. Piim siis valatakse pudru peale, mitte ei valata klaasi (nagu Alex teeb :D). See on väga maitsev, kuigi kui ma sellest esimest korda kuulsin, ei uskunud ma ülds,et see võiks hea olla. :D Aga on!
Seejärel oli kerge puhkepaus, misjärel asusime muidugi hoolega kokkama. Seasink ahju, kõiksugu muud vortsid-lihapallid pannile, salatid kaussidesse, leivad-küpsised korvi, varem küpsetatud lussekatterid külmikust välja.
Toidud said valmis minu mäletamist mööda kella kaheks (selleks ajaks peab valmis saama! Muidu on traditsioon rikutud!). Külalised olid ka juba kohale jõudnud ja nii me istusimegi pika laua äärde, 15 suurt ja 3 väikest.
Ossa,siis läks söömiseks! Jõuluajal süüakse paljusid erinevaid roogi. Igast asjast võetakse natuke,aga kokku tekib taldrikule suur maitsev kuhil! Põhiline taldrikul on seasink (küllaltki taine, üldse mitte nagu Eestimaine sealiha, kus on rohkelt pekki), kartuligratään. Kartuli-, peedi-, pruunide ubade-,hapukurgi-,mimoosisalatid. Erinevad heeringad- sinepis, jõulumarinaadis, sibulamarinaadis jne jne. Printsivorstid, lihapallid. Pasteet, sült (jap,ka siin süüakse sülti, aga Rootsi süldis on rohkem liha minu meelest). Jõululeib, veel mingi jõululeib :D, mitmesugused küpsised, juust. Ja kindlasti veel palju asju, mis mulle hetkel ei meenu.
Kõrvale jõime muidugi julmusta- musta värvi jõulujooki.
Tund aega sõime,mugisime ja jõime, kuni enam mitte midagi kõhtu ei mahtunud.
Ja siis ta algas, see oodatud "Kalle Ankas Jul" ehk "Piilupart Donaldi jõulud". Jah, lugesite õigesti, kell kolm istuvad perekonnad üle terve Rootsimaa teleka taha ja asuvad vaatama Disney multikat! See on olnud siinmaal traditsioon ajast,mil värvitelevisioonist polnud Eestis vist keegi isegi midagi kuulnud...Täitsa Disney-multikate algusajal ühesõnaga.
Ilma Piilupardita pole õigeid jõule. Seda vaatavad nii noored kui vanad, silmad säramas ja suu naerul. :D
Ja kui Kalle Anka saab läbi, istuvad kõik ja ootavad...Kuni äkki üks laps hüüatab! Jõuluvana koputas! Ja tõesti,ukse tagant kostab vali: Kopp-kopp-kopp! Või siis pigem Kophh-kophh-kophh, sest paksud kindad summutavad ju häält.
Ning paks, ümarik ja punane Jõulutaat astubki sisse!
Meie kolm pisitüdrukut pidid Jõuluvana (Tomte!) oma kallidega peaaegu pikali lükkama. Vanim tüdruk aimab midagi...kus on Alexanderi noorim vend Shane? Ta on vetsus, vastab õde Amy..Aga väike tüdruk ei usu seda, midagi selles Jõuluvanas on väga tuttavlikku...Ta ütleb seda hästi tasa oma emale, sest pisemad kaksikõed ei tohi tema avastatud saladusest teada. :)
No siis läks lahti uhke kingituste jagamine! Kuna meid oli siin nii palju, läks ikka vähemalt tund aega,kuni kuuske mattev kuhil jagatud sai, kusjuures siin pole kombeks isegi luuletusi lugeda, Jõulutaadile antakse lihtsalt kena kalli tänutäheks. Iga pereliikme ees ja süles kingikuhjad muudkui kasvasid ja kasvasid. Lõpuks said kingid siiski otsa ja Jõuluvana läks oma teed. Shane tuli ka "vetsust" välja, avaldas muret,et tema nüüd ei näinudki Jõuluvana ja seejärel täitus elutuba rebimise, käristamise, rõõmsate hüüete ja paberinutsakatega. Säravad näod, "Tack!" karjumised üle üldise lärmi. Ehtne mõnus jõululik kaos.
Kui kingid olid avatud ja läbi uuritud, tõmbus igaüks oma nurka omaette tegelema. Uued lauamängud läksid kohe järeleproovimisele. Arvutimängud muidugi ka. Ja nii läks mitu tundi mängides, muusikat kuulates ja lastega koos multikaid vaadates. Pisut hiljem jõudsid kohale veel üks Alexi vend ja tema naine ning nende kaks koera. Siis oli lastel muidugi põnev loomadega mängida.
Õhtul serveeriti veel lussekattereid, rosinaid ja mandleid ning glögi. Õhustik oli maga rahunenud, nüüd räägiti vaikset juttu, nauditi maiuseid ja meenutati esimesi jõule.
Viimaks läksid mõned külalised koju, teistele valmistati kohad,kus magada ja väike korter vajus jõulu-unne. Vat sellised on jõulud Rootsis, või vähemalt siin väikeses hubases kodus Rönnängi paadisadama lähedal. :)
No comments:
Post a Comment