Okej,lõpuks sain need kõige hullemad eksamid tehtud. Mingitmoodi. Kirjanduseni on tervelt kolm nädalat aega ja ma pean nüüd välja mõtlema,mida selle aja sees peale hakata,et igatsusest päris hulluks ei läheks või midagi. Vähemalt sain ennast rootsi keele kursusele kirja panna,nüüd ootan juba,et süstemaatiliselt asja õppima hakata. Põnev! Aitäh,emme ja issi!
Mis veel...päike on senini üks mõnusamaid asju. Ma lihtsalt elan mõnikord roheluse ja päiksesoojuse nimel. Ja sain endale lõpukleidi ka lõpuks ostetud. Nüüd peab minema kinga,salli,kõrvarõngaste jahile. Neljapäeval saab ehk asja korda aetud. Ausalt öeldes,I couldn´t care less. Mul on nii palju muid asju teha ja mõelda,et kooli lõpuaktus lihtsalt ei mahu sinna hulka. Aga ma tegelen sellega,sest pärast on huvitav meenutada äkki.
Ahjaa,eile oli emadepäev. Meisterdasin oma emmele väikese mälestuste ja tsitaatide raamatukese, see meeldis talle. Naerma ajas vähemalt. :D Endal oli ka huvitav seda teha,sest sain nii koguda mälestuskilde ka teistelt inimestelt. Armsaid asju tuletati meelde. :) Ja kirik oli ka eile super. Koguduse mehed laulsid kõigile emadele ja tulevastele emadele. Pool saalitäit rahvast seega seisis ees poodiumil ja laulis. :D Täitsa kenasti tuli välja. See oli neist nii vahva. Ja pärast anti naistele veel roose ka. :D

On nii kummaline,kuidas võib leiduda inimene,kellega võiks rääkida terve igaviku. Lihtsalt rääkida ja rääkida,tunde,päevi,nädalaid ja kuid...Ma võin msn-ida temaga terve päev otsa,aga ikka on hinges tühjus,kui kell juba nii hilja(või pigem vara) on,et me oleme sunnitud magama minema. Juba sel hetkel,kui head-ööd jätame,hakkan ma jutuajamist igatsema.

Muidu loodan,et teil kõigil läheb eksamitega hästi ja et leiate ka endale õige tulevikuplaani. Edu!