Okei,see oli vist kõige pikem paus mu sissekannetes. Kui lühidalt kokku võtta,siis Eesti-reisi teine pool oli samuti super. Sain kõik asjaajamised tehtud, vajalikud asjad ostetud ja nägin paljusid kalleid inimesi. Kahjuks mitte kõiki,nii et siinkohal tervitan Katit,Taavit,Carmenit,Dellat,Kadi,Riini,Mirelli,Enet ja paljusid teisi. Lihtsalt ajast jäi puudu. Järgmisel korral siis kohtume topelt! ;D
Huvitav oli täheldada,kuidas eesti toit maitseb teistmoodi ja kui harjumatuna tunduvad trollibussid. Naljakad Nõukogude ajast pärit majad olid tuttavad,aga samas ka võõrad. Kergendust pakkus võime kõigest aru saada, nii et asutustes enda selgeks tegemine ei võtnud mingit vaeva. :)
Perega koos olla oli super. Ma olin hakanud igatsema neid vaikseid õhtuid,kui koos telekat vaatasime ja juttu ajasime. Tunnen puudust jalutuskäikudest ja naljajuttudest. Aga mul on hea meel, et ma ei ela teist kellestki liiga kaugel. Tund ja viisteist minutit sõitu ei ole just eriti palju.
Pealegi,ma armastan Rootsit. Neid mägesid,rohelust, neid lugematuid kohvikuid,poode ja parke, rõõmsaid inimesi ja seda vabadusetunnet. Kuigi Eestits oli üli-ülihea olla,oli mul Landvetterisse tagasi jõudes ikkagi tunne,et olen nüüd koju jõudnud. Ma loodan,et see tunne jätkub,sest olen just ennast siin sisse elama hakanud. Isegi elamisluba ja pangakonto on nüüd olemas. Peaaegu nagu kodanik juba. :)
Nüüd olen ma töötanud ja niisama kodus olnud. Käisime Alexiga pizzat söömas ja niisama poodides ning vaatasime filme. Käisin isegi tööintervjuul ja peaaegu saingi tööd,alles viimasel hetkel tuli välja,et see töötaja,kelle asemele ma pidin minema,otsustas ümber ja tuli tööle tagasi. Nii et mässan siis oma Scandicuga edasi.
Nüüd lähen siis pikali,homme tuleb mulle tore külaline Eestist! :)