Üks Aasta ja Üks Kuu Rootsimaal!

Nonii,nüüd oleme juba kuu aega tagasi Rootsis olnud, oma elu enam-vähem taas rütmi seadnud ja olukorraga harjunud. Mida me siis teinud oleme?
Viimased nädalad on olnud tegelikult üsna asjalikud ja ametlikud. Oleme täitnud kõiksugu dokumente, avaldusi ja kohtunud igasugu tähtsate persoonidega.
Lisaks oleme palju jalutanud, näiteks lüüside/lukkude juurest kohvikust ostsime hiigeljäätised ja sõime neid. No üks koonus sisaldas endas küll mingi pool liitrit jäätist. :D Ma ei jõudnudki seda üksi ära süüa,Alex siis aitas.

Siis alustasin ma oma jobbcoachinguga, mis tähendab siis tööotsija treeningut. Ehk ma saan iga nädala-paari tagant kokku oma treeneriga,kes õpetab mul CV-d ja avaldust huviäratavamaks muuta, ma harjutan seal tööintervjuul olemist, õpin tutvusi töö leidmise jaoks kasutama, mul aidtakse suunata oma karjääri ja palju muud. Igati kasulik ja huvitav asi,siiamaani mulle väga meeldib. Treener on väga sümpaatne ja asjalik ning mul on tekkinud hulga suurem motivatsioon tööd otsida/leida.

Täna pärast kirikut (kus ma tegin Abiühingus õpetust, tegelesin lastega Algühingus ja nautisin armast sakramendikoosolekut- tugev Vaim!) sõitsin Alexi, kahe vanema naise ja ühe pisikese tüdruku seltsis Göteborgi Västra Frölunda koguduse hoonesse kontsertile. Esines üks Hispaania-Rootsi segaperekond. Kõik perekonna liikmed laulsid super hästi,mõned neist mängisid ka pille. Laulud olid ilusad, rõõmustavad ja hea sõnumiga. Vahepaladena esitatavad jutukesed olid mõtlemapanevad ning lõbusad. Kogu olemine andis mulle küll väga hea energia uue nädala alguseks! :) Peale selle polnud ma "sada aastat" ühelgi kontserdil käinud. Eestimaine Üheslaulmine jäi mul ka nägemata/kuulmata, sest Internetis seda üle ei kantud... Vähemalt sain täna natuke muusikalist elamust.
Tegelikult taipasin ma alles eelmisel nädalal ühel jalutuskäigul, et Rootsit eristab Eestist veel üks asi. Muusika. Eestis on väga tavaline,et poodides,kohvikutes,restoranis ja isegi tänaval mängib muusika. On hästi palju kontserte,nii tasulisi kui tasuta. Rahvas koguneb,et kuulata ja laulda. Isegi meie koolikell sisaldas endas (küll mõnevõrra närvidele käivat) muusikat.
Aga mitte siin. Tänavad on vaiksed, kontserte on harva ja enamasti tuleb nende eest maksta. Kohvikutes ei mängi muusika,ainult mõnest üksikust kohast kõlab paar nooti. Ma ei tea küll,kuidas see on suurtes linnades,aga siin Trollhättanis on küll vaikne. Mõnes kiirtoidurestoranis ainult kisab raadio.
Minule kui laulurahva hulgast pärit inimesele on see tegelikult hästi harjumatu. Aga huvitav,et ma sellest alles nüüd aru sain. Ju ma olen Eestis elades nii ära harjunud,et igal sammul muusika mängib,et olen hakanud sellest kui millestki iseenesestvõetavat mõtlema. Nii et ei saa kohe arugi,mis puudu on.

Ja tegelikult,kui ma nüüd mõtlen,siis meenub ka,et kui Eesti noortel on alati klapid peas,et muusikat kuulata,siis Rootsi noored kasutavad klappe hands-free telefonikõnede jaoks. Bussis igatahes vaikset tüpsu ei kosta.

Minu meelest on see igatahes huvitav kultuuriline erisus. :)

Ning kõige tipuks olen ma siin väike aednik ka. Istutasin paar nädalat tagasi mulda tilli-, rukola- ja kressiseemned ning nüüdseks on neist kasvanud lopsakad rohelised taimekesed. Tilli olen juba toidus kasutanud. :) Mõnus,isekasvatatud ikka ju.

Siin on mu potikesed siis,kui esimesed rohelised olid juba ilmunud (ülejärgmisel päeval pärast istutamist!)

Ning siin on praegu tehtud pilt. :)

Kõige lõpuks pildistasin ka meie valmis magamistuba ka,et siis selgemini näha oleks, kuidas meie ilus maal seinale sobib. Et ta hetkel viltu on, sain alles natukese aja eest aru. No ma siis lükkan ta otseks tagasi. Seni aga selline pilt: