Kui kummalise pöörde on mu elu võtnud! Unistused on ühtäkki nii lähedal ja see on uskumatult hea tunne. Natuke ärev ka,muidugi.:D
Et eelmisel aastal sai nii palju soove täidetud ja mind sõna otseses mõttes lausa kallati õnnistustega üle,tekib mul vahel kartus,et see kõik on mööduv. Ma ei ole harjunud,et mul hästi läheb. Minuga on alati nii olnud,et pärast lühikest head perioodi tuleb kohe midagi sünget ja kurba. Nüüd olen ma juba aasta aega elu nautinud,mõnedest tillukestest nurinatest hoolimata. Ma lausa kardan,et see kõik võetakse mul jälle käest ära.
Kuigi ma ju tean,et pean Jumalat usaldama. Ma tean,et kõik see hea on sellepärast,et ma lõpuks lubasin endal uskuda. Ma ju tean,et kui ma Tema sõnade järgi käin,on kõik alati hästi. Ma armastan Teda nii väga!