Kas ma juba mainisin,et armastan Templit?

Eile jõudsime tagasi Stockholmist. Neljapäeval olime sõitnud sinna, et külastada Templit ning järgnevad kolm päeva olid võrratud. Neljapäeval jõudsime Stockholmi küll juba üsna hilja, nii et kohe me Templisse sisse ei läinud, aga juba selle ümber jalutada oli imehea. Külalistemajas valitses rahu ja rõõm ning tohutult hea oli olla. Tol õhtul ei osanud ma arvatagi,mis mind ees ootamas on.
Reede hommik, ärkasime vara, et süüa ja minna osta paar vajalikku asja. Seejärel saime mina ja Alex kokku imearmsa vanatädi Lill-ega, kes on üle 80 aasta vana, aga uskumatult energiline ja rõõmsameelne. Temast sai minu juht, sest esimest korda pidin minema läbi terve Templi!
Alguses oli vaja palju arutada ja ametlikke asju ajada ning siis saingi ma omaenda Endaumendi, mis on eriline ja püha Templitalitus. Pean tunnistama, et alguses oli ka segadust omajagu, sest tegu on meie tavalistest harjumustest väga erineva talitusega. Aga see oli imeline. Ja kaunis. Väga väga kaunis. Ning iga korraga saab üha kaunimaks, huvitavamaks ja imelisemaks. Vaim on siiani tohutult tugev, kuigi muidugi ei saa seda võrrelda Vaimuga, mis valitseb Templis. Ma olen igatahes õnnelik. :)
See oli üks parimatest kogemustest mu elus. Nüüd jään ma ootama minu ja Alexanderi Igavese Abielu Pitseerimist ning ühtlasi ka järgmist Templiskäiku. Imeline!