Teisipäeval oli issi sünnipäev ja meie otsustasime seda tähistada veidi teistmoodi kui tavaliselt. Nimelt läksime metsa!
Mul oli see plaan juba ammu kusagil südamesopis muudkui kasvanud ja nüüd lõpuks oli isu nii suureks paisunud,et tegime selle nalja ära. Uurisin veidi Trollhättani kodulehte ja leidsin, et meie kodulinna ümbruses on päris mitu mõnusat matkarada. Meie valisime sellise natuke lühema teekonna, aga siiski piisavalt pika ja keerulise- tuli ju mäest üles ja alla ronida, poriaukude kõrvalt ringi hiilida ja taluda nii kuumavat päikest kiui ulguvat tuult. Oli paksu laant ja rabamaastikku, nägime sood ja võlutud metsa. Ühesõnaga väga mõnus ja vaheldus rännak!
Panen siia mõned pildid seletusega ka juurde, et teilgi väike metsamuhedus-mahedus kodus oleks!

Siit see tee siis algas! Sildike näitab suunda, et siitkaudu saab Trollstigenile, ehk Võlurajale!

Oli tõesti võlutud koht, igale poole, kuhu vaatasid, vaatas silmapaar vastu! Küll oli neid haldjaid suuri ja väikeseid, lõbusa naeratuse ja mõtliku ilmega. Istusid kännu all, kivi juures, mäe otsas, puu küljes...Ühesõnaga igal pool,kuhu haldja meisterdajal- kohaliku algkooli lapsel- oli tuju olnud oma kätetöö elama panna. :)

Selline see rändamine siis oli. :)

Nüüd siis kõrghetk! Igas mõttes- sõime mäekese otsas. :) Aga muidu grillisime vorstikesi ja tomatit ning sõime mõnuga issi sünnipäeva ja metsasolemise puhul!


Alex astub siin tublisti mööda laudteed. :)

Silmailu ka! Lisaks liblikale, kitsejäljele, sisalikule ja paarile vahvale konnale nägime ka selliseid uhkeid punase kübaraga seeni. :) Seeni oli üldse väga palju, mustikaid ka. Kui oleks korjamise eesmärgil metsa läinud, oleks kohe päris ruttu korvi saaki täis saanud.

Ja lõpuks uhke vaatepilt (no meie jaoks oli vähemalt :D) : oleme lõpp-punktis! Selleks ajaks olimegi juba piisavalt väsinud, et tuttavat pilti nähes rõõmsalt hüüatada. :)

Peale kõige selle nägime teel politseikoerte õpetamise rada, ühte natuke laiemat teed,mis meile nõiduslikult ikka ja jälle ette ilmus ja millest üle pidime sibama- tundus,et käisime sinka-vonka ümber selle suurema tee. Ning muidugi see ütlemata suur rahu ja vaikus,soe päike ja looduse keskel olemise tunne...Üks ütlemata mõnus päev oli! :)