Jõulud Oktoobris

Võib-olla on asi ainult minus, aga varase lumega ühes on alla sadanud ka jõulumeeleolu. Me Alexiga igatahes ümiseme jõululaule ja sööme piparkooke. :D Eriti kuna paar päeva tagasi oli ikka päris tuisk.
Ja me pole ainsad nagu ma kuulnud olen!
Huvitav, sest tavaliselt tõrjun ma liiga varased jõulutunded eemale, kartes, et siis kui päris jõulud käes, ei tunne enam midagi. Aga sel aastal otsustasin proovida juba oktoobris. Öeldakse ju, mida rohkem, seda uhkem? Võib-olla koguneb nende kahe kuuga hinge nii palju jõulutunnet, et päris detsembris ma täitsa pakatan soojusest ja armastusest. :D
Ma loodan, et ma oma jutuga nüüd kellegi reeglit, et enne detsembrit jõulujuttu ei tohi olla, ei riku. Kuigi paljud reeglipidajad (nagu ma isegi :D) on just sel aastal otsustanud varaste jõulutunnete kasuks.
Ja ma ei usu inimesi, kes seletavad, et neile ei meeldi jõulud. Kui olla kordki tundnud jõulutunnet, piparkoogi soojendavat maitset ja olles näinud kogu seda sära ja pidulikkust, siis ei saa jõule mitte armastada.
Mulle ei meeldi ka mitu kuud varem müügile pandud ehted ja reklaamid ja kogu see kommertslik värk, ei meeldi mööda rahvast täis poode jõulukinkide ostmine sellepärast, et kõik ju ostavad kinke. Saan ehk aru inimestest, kellel on halvad kogemused seoses jõuluajaga.
Aga selles pole jõulud ise süüdi. Ma küll vaatan nii mõrudatest kogemustest, reklaamimägedest kui muust inimeste ehitatud tobedustest mööda ja näen säravat, puhast ja hingesoojendavat Jõulu. Hoolimise ja üheskoos olemise aega.

Olgu, aitab nüüd jõulujutust. On ikkagi Oktoober. :D
Täna oli väga tegus päev! Mul oli õpetus Abiühingus, tegelesin lastega Lastetoas ja rääkisin suuremal või vähemal määral targa näoga Pühast Vaimust Sakramendikoosolekul. Lõpuks aitasin tuttava last valvata, kuni tema kolm venda preesterluse said ning rääkisime ka piiskopiga eelolevast Templiskäigust.
Rootsis õpetust teha on väga huvitav kogemus. Ma räägin ja jutustan, kõik muudkui noogutavad mõistvalt, aga ma ise...ei saa pooltest sõnadest aru. :D No olgu, mitte pooltest. Aga sellegipoolest on tihti hetki, mil ma üldse ei taipa, mida ma just lugesin. :D Aga tundub, et mu tunnid naistele meeldivad ja Vaimu tunneme sellegipoolest. Mis on ju tähtsaim!
Ja tegelikult olen ma tänu nendele õpetustele ja kõnedele ikka väga palju keeleliselt edasi arenenud. Jebedi-jee!
Ainult koolist ootan ikka veel kirja. :P Lõpuks enam ei viitsi oodata, otsin mingid õpikud ja üritan Tisuse testi (Rahvusvaheline Rootsi keele test ülikooli minejatele) ise ära teha. Ma prooviks juba nüüd, kui see nii palju ei maksaks. :P Ei taha nagu niisama katsetada ja paar tuhat krooni õhku visata.

Mis järgmine nädal toob, ma veel täpselt ei teagi. Ootame, vaatame. :)