Täna sõitsime Göteborgi ja tagasi täiesti nagu oleks see igapäevane tegevus (ja kunagi oli ju ka). Nii huvitav, kuidas vahemaade hindamine muutub, kui kolida väikesest Eestist suuremasse Rootsi. Ma ei tea, võib-olla on asi lihtsalt minus, aga vanasti poleks ma küll arvanud, et päevas kaks korda 80 kilomeetrit maha sõita on peaaegu nagu muuseas ettevõtmine. Kunagi tundus isegi 40 kilomeetri kaugusele suvilasse sõit paraja rännakuna.
Igatahes käisime seal Vaiakonverentsil. Mõnus oli! Eriti muidugi see, et tore on avastada, kui palju keeleoskus poole aastaga areneda võib. Polnud mingit probleemi kõnelejatest aru saada!
Konverents oli vahva, südamlik ja siiras. Kõige enam jäid meelde väikesed lapsed, kes laulu jaoks üle terve suure saali igast suunast lavale kohale sibasid. Ja kui nad siis seal laval kõik kobaras seisid, ringi vahtisid ja naersid, samal ajal siiski suure häälega lauldes, oli nii rõõmus tunne, et pisar tuli silma. Publikus tekitas elevust üks väike poiss esireas, kes äkki avastas, et selja taga seina peal on suur ekraan, kus näidati laulvaid lapsi ka kaamera abiga. Ja nii seisis ta publiku poole seljaga ja vaatas põnevusega ekraani, elades rõõmsalt oma pisikeses maailmas. Nii tore.
Ka kõnedes mainiti rohkelt seda, kui siiras on lapse süda ja kui palju täiskasvanud peaks neid enestele eeskujuks võtma. Me ei peaks pelgama olla lapsemeelsed heades asjades. Miks kuhjata oma mõtteid keerukate seoste ja iseenda tarkustega, kui vahel võiks peatuda, ringi vaadata ja kogu hingega nautida ekraani, mille peal laulavad teised lapsed, hoolimata lavast, kohustusest esineda või teistest inimestest.
Seekordse konverentsi võimsaim kõne tuli ilmselt 70-ne Kvoorumi liikmelt vanem Wright´ilt. Oma elava briti aktsendiga pidas ta üsnagi energilise ja tugeva kõne, mille emotsioon mul siiani meeles mõlgub. Oli üks tore päev!
Göteborgis kohtasime ka Alexi õdesid-vendasid, vestlesime pisut ja Alexil õnnestus saada paar arvutijubinat, mida ta ammu oodanud oli. Autoga sõites aga imetlesime kaunist härmas loodust. Tundub, et talv pole enam kaugel ka Lääne-Rootsist.
Selline lugu siis täna. Olgem siis siiramad ja ehedamad! Kallid! :)
1 comment:
Siit kirjutisest võis leida vist miljon stiiliviga. :P Olin terve hommiku konverentsil ja nüüd õhtul kirjutasin uhke kõne Pühast Vaimust. Rootsi keeles muidugi. See pole küll vabandus emakeele rikkumise eest, aga nojah...Andke andeks. :)
Post a Comment