Oih jah. Viimasel ajal olen muudkui mööda ilma ringi tormanud,Rahvusraamatukogus ülikoolijutte kuulamas(kaks korda),Kadri-Riini juures laulu mõtlemas,poes,loomade hoiupaigas ja kes enam mäletab kus veel...
Alles täna sain mahti hinge tõmmata. Ja avastasin,kui hea on mõnikord lihtsalt olla. Vihma sajab akna taga,mina olen teki sees keras,loen raamatut ja joon kuuma kakaod...ma olin unustanud,kui vajalik on vahel niisama olla,pikutada ja kuulata vihma häält. Tänast sajust päeva oli mulle väga vaja.
Ja ikkagi torman ma täna kuhugile. Raamatukokku Krossi tagasi viima ning ajaloo referaadi tarvis materjali otsima. Ja õhtul Riini juurde seminari.
Ja homme on ka veel tegus päev. Ja ülehomme ka...Oeh. Muidugi on mul tohutult hea meel kõige selle üle. Sest kõik need on ju tohutult lahedad üritused,kuhu ma vägaväga minna tahan. Aga küllap liialt palju häid asju võib ka natuke väsitav olla.
Nüüd ma vist vingun. Mul on küllalt olnud perioode,kus pole absoluutselt midagi teha. Ja seetõttu on praegune elu miljon korda lõbusam. Ikka mõte sees.
Peab lihtsalt meeles pidama,et kogu selle mõttekuse juures peaks vahel jätma aega ka lihtsalt elu häälte kuulamisele ja vaikseks soojaks tukastuseks.
No comments:
Post a Comment