Neli päeva omaette elu on nüüd möödunud. Aeg läheb siin rahulikult,pika sammuga,aga rõõmsalt. Isegi äikesevihmas on tunda päikest.
Mis ma teinud olen-maganud päris palju. Olen ikka veel tõbine oma kauem kui nädal kestnud kurguvaluga ja eile õhtul tõusnud palavikuga. Nüüd on palavik vist taas all (ma loodan),aga kergelt uimane olen ikka. Aga mu söögiisu on tagasi,mis on hea näitaja. :)
Lisaks unine olemisele olen tegelenud CV koostamisega (hullumeelne ettevõtmine,kui arvestada,et pidin seda rootsi keeles tegema),rääkinud paljude eestlastega,võtnud ka ühendust Göteborgi Eesti Organisatsiooniga,koristanud,teinud süüa,käinud poes,jalutanud,lugenud,vaadanud Rootsi TV-d.
Täna käisid A ja tema õde C siin. Vaatasime algatuseks TopGeari,siis valmistas A maailma kõige maitsvamad spagetid ja mina nikerdasin õunakooki. Kõht sai VÄGA täis. :D Lisaks polnud ma A-d esmaspäevast saadik näinud,nii et oli imehea temaga jälle koos olla. Mis sest,et kogu aeg masendas mind teadmine,et ta läheb jälle ära,et olla minust 70km kaugusel,ja seda jälle mitmeks päevaks. Ma ei tea varsti,kui kaua ma sellise asjaga toime tulen enam...Aga eks ma pean,mis mul üle jääb? :P
Mis siis veel...homme peaks igaks-juhuks ülikooli asju uurima,tööportaalidesse oma CV-d sisestama ja ma ei teagi..terveks saama. Ahjaa,majaomanik tuleb ka homme (kui ta just juba pole kodus,sest ma kuulsin pea kohalt kummalist kriiksumist nagu keegi kõnniks seal...hmm).

Olgu siis,kirjutamiseni!